Takussutissiatut allaaserisat ersersitsinerat

Nuna tamarkkerlugu pilersaarusiornerup allaaserineqarnerani 2015-imoortumi – ataqatigiissaarineq pisariaqartinneqartumi – naliliineq imaappoq, ukiut 5-it- 10-it matuma siornatigut Kalaallit Nunaanni innuttaasut ataatsimut isigalugit amerliartorsimapput. Arnanilli inuusuttuaqqanik amigaateqarneq pissutigalugu Kalaallit Nunaanni innuttaasut ataatsimut isigalugit ikileriartussaassapput. Tamanna aamma Qaasuitsup Kommunianut atuuppoq.

Takussutissiatut allaaserisat nikerarnerisa ersersippaat kiisalu sumiiffigisami najugaqarfimmiit nutsernerit ersersippaat inissiaqarfinnik pisariaqartitsisoqalersussaaq. Sumiiffinni najugaqarfiit ilaanni inissianik atunngitsoqarpoq, sumiiffiilli ilaanni inissianik amigaateqartoqarpoq initaarnissamut sivisuumik utaqqiffiusartumik.

Ukioqatigiiaat inuiaqatigiinni agguataarneqarnerisa nikerarneri pissutigalugit takussutissiatut allaaserisat ersersippaat annertujaanik unammilligassaqartoq.

Innuttaasut kiisalu najugaqariaaseq

Kalaallit Nunaanni innuttaasut pingajorarterutingajaat Qaasuitsup Kommuniani najugaqarput. Ulloq 1.1.2015-imi kommunimi illoqarfinni nunaqarfinnilu najugaqartut 17.168-iupput.

Qaasuitup Kommuniani innuttaasut (Kalaallit Nunaanni Naatsorsueqqissaartarfiup nunap immikkoortuinut naatsorsuusiaa naapertorlugu) 2030-ip tungaanut suli ikileriaqqittussaapput. Ukiumut ikileriaat agguaqatigiisillugu 1,3%-iulluni imaluunniit 200-inik ikileriassallutik, ukiunilu kingullerni ikileriaataasartut eqqarsaatigalugit ikileriaataasut amerlanerussallutik.

2003-miit innuttaasut ikileriarsimanerat nunaqarfinniunerusoq pisimavoq, aamma Kangaatsiami. Ilulissani, Qaanaami Aasiannilu innuttaasut ikilartorpallaarsimanngillat, kisianni Qasigiannguani, Qeqertarsuarmi Uummannamilu ikileriaatit amerlangaatsiarsimapput.

Kommunimi innuttaasut kisitsisinngorlugit takutitassiaq

Qaasuitsup Kommuniata – nunarsuatsinni kommunit annersaattut inissisimagami – ilisarnaatigaa sumiiffikkaartumik nugaqarfiit amerlangaatsiartut pigalugit - katillugit illoqarfiit 8-it nunaqarfiillu 32-it. Kalaallit Nunaanni nunaqarfiit affaat sinnerlugit amerlassusillit Qaasuitsup Kommunianiipput. Kommunimi innuttaasut amerliartuinnartut illoqarfinnut arfineq pingasuusut ilaannut nuuttarput.

Qaasuitsumi inissiat 1.1.2010-mi 6.072-iupput. Namminersorlutik Oqartussat inissiat sisamararterutaat pigivaat.

  • Inissiat 71 % illoqarfinniipput, inissiani/illuni najugaqartartut agguaqatigiisillugit 2010-mi 2,3 – 2,7-mik amerlassuseqarput. Nunarput tamaat isigalugu inissiani najugaqartartut 2,4-inik amerlassuseqarput
  • Inissiat 29 % illoqarfinniipput, nunaqarfinni inissiani/illuni najugallit 1,1 -3,4-inik amerlas-suseqarlutit. Nunarput tamaat isigalugu 2,3-inik amerlassuseqarlutik.

Inissiani/illuni najugaqartut inoqutigiit ukiuni kingullerni ikiliartorsimapput – ingammik nunaqarfinni.

Qaasuitsup Kommunini inoqutigiit amerlassusiat qaffalaarsimavoq, tamannalu pisimavoq 1990-ikkut qiteqqunneranniit. Piffissani kingullerni pisartut eqqarsaatigissagaanni inoqutigiit ikiliallassimapput, 3,2-miik 2,7-imut.

Inoqutigiit 2030-ip tungaanut 200-inik ikileriassasut naatsorsuutigineqarpoq, imaluunniit ukiumut 15-inik ikileriartassallutik. Nunaqarfinniunerusoq ikileriaatit malunnarnerussapput aamma illoqarfinni mikinerusuni.

Kommunimi inoqutigiit amerlassusiat

Innuttaasut ikileriarnissaat agguataarneqarnerallu pissutigalugu kiisalu inoqutigiit ikiliartulernissaat pissutigalugu inissianik nutaanik inerisaanissaq pisariaqalersussaavoq – ingammik illoqarfinni pingasuni anginerusuni. Tamatumunnga tunngassuteqartoq immikkoortortamut aalajangersimasumut tunngatillugu pilersaarusiornermi qanittumi pisussami misissorluartariaqarpoq.